Žanr: Alternative rock, Southern rock, Garage rock.
Väljalase: 2008
Diagnoos: Nii nii, sõbrad. Tavaliselt tõusen ma tagajalgadele ja teen kohutavat hädakisa, kui mõni mulle meeldiv bänd on lasknud albumi välja nii, et ma sellest alles pool aastat hiljem teada sain (jah, see on ilmselt mu enda süü, et rohkem tähelepanu ei pööra, aga möliseda on palju lõbusam. Anyway). Nüüdseks on kaasindielased õppinud ja mind informeeriti seni veel ametlikult ilmumata albumi olemasolust.
Koos ülima armastusega tuleb ülim truudus ja tänu sellele olen ma seni andeks andnud kõik stiilimuutused, mida mu lemmikmuusikud teinud on. Only By The Night'ist on kadunud kingsofleonlikud domineerivad kitarrikäigud, kuid lisandunud on palju (ja kui ma ütlen palju, siis ma mõtlen PALJU) bassi, mis on teatavasti alati olnud mu nõrk koht. Calebi hääl on jätkuvalt kompromissitult ainulaadne ja... sama lõunane kui Holy Roller Novocaine'i peal.
Ei ole halb. Hea on. Aga erinev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar